E-ITSPEA Blogi

Tänapäeva ühiskonnas on intelektuaalne vara muutunud sageli olulisemaks kui füüsiline vara, kuid kõik selle kaitsmise viisid ei ole ajaga hästi kohanenud. WIPO raamistikus on mudeleid, mis toetavad paindlikku ja õiglast kastutust aga ka selliseid, mis kipuvad soosima suur ettevõtteid. Tänases postituses võrdlen litsentse ja autoriõigust ning selgitan, miks üks neist ei ole ajaga kohanenud ja teine on.  Autoriõigued Autoriõigust peaks muutma. Algselt oli see mõeldud loojale endale, et oma intellektuaalset vara kaitsta. Tänapäeval on aga asi muutunud selliselt, et seda kasutavad peamiselt suured firmad, et kasumit teenida. Seejuures jäävad aga väiksed loojad ja autorid nõrgemasse positsiooni, kuna need samad suurettevõtted aitavad levitada autori loomingut, võttes osa saadavast kasumist endale. Lisaks kehtivad ka autori õigused väga kaua, enamasti autori eluaja ja veel ligikaudu 70.a pärast tema surma. Teosed püsivad pikalt suletuna ega jõua vabakasutuse alla. See on omakorda oluline...

Interneti kasutus on ajaga muutunud laialt levinuks ning peaaegu igas sihtgrupis leidub inimesi, kes sellega vähemal või suuremal määral kokku puutuvad. Kuigi isiklikult hakkasin interneti sotsiaalse poolega suhteliselt hilja kokku puutuma, kasutan nüüdsels seda igapäevaselt. Internet võimaldab suhelda välismaalastega lihtsamini kui kunagi varem ja selle abil suhtlen inimestega üle maailma (brasiiliast ja saksamaalt). Seetõttu on ka interneti reeglid olulised, kuna enamus vestlustest käivad kirja teel, kus puuduvad selged emotsioonid ja kehakeel (emojis, memes). Enamus internetisuhtluse reegleid pole kirja pandud, aga siiski suur osa inimesi teavad neid. Aja jooksul välja kujunenud reeglistikku võib kutsuda netikettiks, ehk interneti eetiketiks, mille pani kirja 90-ndates V. Shea. Antud postituses käsitlen 2 tema poolt üles kirjutatud reeglitest, millest üks on minu arust siiani tähtis ja teine, mille tähtsus on aja jooksul märgatavalt vähenenud. Jaga oma teadmisi Minu silmis on see kõ...

Jälgimiskapitalism ja digiaedik Eestis Eesti on rahvusvaheliselt tuntud väga arenenud digiriigina. Suur osa riigi teenuseid on internetis kättesaadavad, näiteks tervishoid, haridus, pangandus jne. Need teenused on turvlised ja enamus inimesi usaldavad neid. Riik kasutab tugevat andmekaitse ja autentimissüsteemi, milletõttu ei ole riigi e-teenustes jälgimiskapitalismi. Digiaedik Tänapäeval on andmetekaitse aktuaalne teema üle maailma. Suured ettevõtted koguvad kasutajate andmeid vastu nende tahtmist, kasutades kogutud andmeid reklaamide ja toodete arendamise jaoks. Samuti harjuvad kasutajad ka ühe ettevõtte teenuste ja keskkonnaga,  ning ei taha sealt enam lahkuda. Sellist olukorda kutsutakse digiaedikuks ning sellest on raske välja tulla. Ka Eestis on see probleemiks kuna paljud kasutavad samu rahvusvahelisi platvorme ning nende andmeid kasutatakse reklaamide või mingi muu kasumi jaoks. See võib ka mõjutada seda, et milliseid reklaame ja meediasisu iniemsed näevad, näiteks valimist...

Traditsioonilise meedia kohanemine ja hääbumine Meediamaailm on pidevas liikumises ja arengus. Kui vanasti domineerisid ajalehed ja ajakirjad, siis maailma muutumisega on meediakanalid pidanud kohanema või hääbuma. Tehnoloogia areng ja interneti levik on sundinud traditsioonilist meediat ümber liikuma veebikeskondadesse ja sotsiaalmeediasse, et säilitada lugejate tähelepanu. Tänases postituses uurin kahte traditsioonilist meedia näidet, üks , mis on meedia maailmas edukalt kohanenud ja teist, mis on ajale maha jäänud. Oskuslik uue meedia kasutaja Postimees Eesti kontekstis on ilmselt parimaid näiteid Postimees, mis on üks vanimaid meediväljendeid Eestis, kuid samas ka tänapäeval väga edukas. Kui algselt ilmusid Positmehe väljaanded ainult paberkandjal, siis tänaseks on neil veebileht, mis on Eesti enim külastatud uudisportaal. Postimehe edukus ei tule ainult ühest asjast, vaid mitme kombinatsioonist. Nende kasutajasõbralik ja sujuv veebileht sisaldab artikleid, videosi ja otseülekainde...

Interneti ajalugu on pikk ja täis eri lahendusi, millest nii mõnigi on muutustele vastupidanud, teised aga ajale alla jäänud. Täna tutvustan SQL-i ja  ALOHANeti , mis on pärit ajast mil internet alles kujunes. Üks mis jäi ajale alla ALOHANet ALOHANet mõeldi Hawaii ülikoolis välja ja oli andmeedastus viis, mis ei ole enam tänapäeval kasutusel aga mille protokollid ja ideed elavad edasi. ALOHANet lahendas ühe suure probleemi, mis oli ülikoolil, et kuidas edastada andmeid eri saarte vahel, ilma et saatja peaks luba küsima, nagu tegemist oli ARPANET-iga.  Süsteem töötas nii, et kui pakett ei jõudnud kindla aja jooksul sihtkohta, siis saadeti saatjale teavitus sellest ja tal oli otsus kas uuesti proovida või mitte. Erinevalt siis ARPANET-ist, võimaldas ALOHANet kõigil andmeid edastada ilma luba küsimata. See mõte mõjutas ka eri tehnoloogiaid nagu Ethernet ja WIFI, mis kasutavad siiani ALOHANeti põhimõtteid. Põhjus miks see lõpuks ajale alla jäi oli kiire tehnoloogia areng. Kuigi id...

Üks, mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul AWS Iga mõne aasta tagant tuleb IT lahendus, mis muudab seda, kuidas kogu maailm töötab. AWS on üks neist. See oli esimene pilveteenus, mis võimaldas saada suures koguses arvutusvõimsust ja sisaldas rohkelt erinevaid teenuseid. Pilveteenused muutsid ärimaailma igavesti. Selle asemel, et ettevõtted peaksid serveriruume kokku panema, saavad nad nüüd üürida nii palju arvutusvõimsust kui neil vaja on, siis, kui neil seda vaja on. Tänapäeval enamus internetti jookseb pilveteenuste peal ja võin julgelt öelda et 99% inimesi on pilveteenusega mingil kujul kokku puutunud. Üks, mis oli piisavalt totter, et küsida "Mis selle looja peas küll toimus?" Copiloodi Klahv 2024.a Microsoft lõi Copiloodi klahvi, lootes levitada oma AI kasutust ja populaarsust. Tegelikult suutis see vastupidist teha. Enamus inimesi on selle klahvi olemasolust häiritud, kuna see asendas parempoolse CTR klahvi (ise olen ka selle ohver). Kui otsida selle koh...