6 nädal: Tants intellektuaalomandi ümber

Tänapäeva ühiskonnas on intelektuaalne vara muutunud sageli olulisemaks kui füüsiline vara, kuid kõik selle kaitsmise viisid ei ole ajaga hästi kohanenud. WIPO raamistikus on mudeleid, mis toetavad paindlikku ja õiglast kastutust aga ka selliseid, mis kipuvad soosima suur ettevõtteid. Tänases postituses võrdlen litsentse ja autoriõigust ning selgitan, miks üks neist ei ole ajaga kohanenud ja teine on. 

Autoriõigued

Autoriõigust peaks muutma. Algselt oli see mõeldud loojale endale, et oma intellektuaalset vara kaitsta. Tänapäeval on aga asi muutunud selliselt, et seda kasutavad peamiselt suured firmad, et kasumit teenida. Seejuures jäävad aga väiksed loojad ja autorid nõrgemasse positsiooni, kuna need samad suurettevõtted aitavad levitada autori loomingut, võttes osa saadavast kasumist endale. Lisaks kehtivad ka autori õigused väga kaua, enamasti autori eluaja ja veel ligikaudu 70.a pärast tema surma. Teosed püsivad pikalt suletuna ega jõua vabakasutuse alla. See on omakorda oluline selleks, et ühiskond saaks võimaluse varasemalt autorikaitse all olnut edasi arendada või muuta, et teenida ühiskonna huve. Sellepärast võib öelda, et süsteem, mis pidi kaitsma looja intellektuaalset vara varguse eest, ei täida enam täielikult oma eesmärki, kuna nüüd kasutatakse seda peamiselt puhtalt kasumi teenimise jaoks, piirates kultuuri ja teadmiste levikut.  

Litsentsid 

Litsentsid on just vastupidises seisus, olles hästi kohanenud digitaalse maailmaga. Litsentsid loovad selge kokkuleppe kasutaja ja looja vahel, määrates ära kuidas ja mis eesmärkidel toodet võib kasutada. Tarkvara jaoks on see eriti oluline, kuna erinevad litsentsi tüübid võimaldavad nii tasuta kui ka tasulist kasutust.

Üks päris elu näide selle kasust, hiljuti pidin kasutama PLC kontrolleri probleemi tuvastamise jaoks tarkvara, millel oli tasuline ja tasuta versioon. Tasuta versioon lubas ainult näha, mis toimub, aga muudatusi teha ei lubanud, sellest mulle aga piisas, et tuvastada probleemi allikas. See tõestab seda, kuidas litsentsid võimaldavad paindlikke  lahendusi eri kasutajatele.

Mõned litsentsilepingud võivad olla keerulisemad ja pikemad, mistõttu neid enamasti ei loeta ka läbi. Seetõttu on sinna on võimalik peita nõudeid, millega üldiselt kasutaja ei pruugiks nõustuda, kui ta teaks nende olemasolust. Siiski on olemas organisatsioone ja seaduseid, mis piiravad lepingute koostamisel lepingusse lisatavat sisu ehk lepingu looja ei saa lisada lepingusse igasuguseid nõudeid. Siiski on üldiselt litsensilepingud paindlikud ja toimivad. 

Kokkuvõte

Võib öelda, et litsentsid on kohanenud digitaalse maailmaga paremini kui autoriõigus. Autoriõiguse süsteemi tuleks kohandada, et see ei täidaks ainult suurettevõttete huve, vaid hoopis loojate enda huve, võimaldades teadmistel ja kultuuril vabamalt levida.

Kasutatud allikad:

https://www.eff.org/deeplinks/2020/01/serving-big-company-interests-copyright-crisis

https://itmedialaw.com/en/arbitration-agreements-in-eulas-and-developer-contracts/

https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_6:_Arvutid_ja_paragrahvid_I%CB%90_tants_intellektuaalomandi_%C3%BCmber