3. nädal: Traditsiooniline ja vana meedia

Traditsioonilise meedia kohanemine ja hääbumine

Meediamaailm on pidevas liikumises ja arengus. Kui vanasti domineerisid ajalehed ja ajakirjad, siis maailma muutumisega on meediakanalid pidanud kohanema või hääbuma. Tehnoloogia areng ja interneti levik on sundinud traditsioonilist meediat ümber liikuma veebikeskondadesse ja sotsiaalmeediasse, et säilitada lugejate tähelepanu. Tänases postituses uurin kahte traditsioonilist meedia näidet, üks , mis on meedia maailmas edukalt kohanenud ja teist, mis on ajale maha jäänud.


Oskuslik uue meedia kasutaja

Postimees

Eesti kontekstis on ilmselt parimaid näiteid Postimees, mis on üks vanimaid meediväljendeid Eestis, kuid samas ka tänapäeval väga edukas. Kui algselt ilmusid Positmehe väljaanded ainult paberkandjal, siis tänaseks on neil veebileht, mis on Eesti enim külastatud uudisportaal.

Postimehe edukus ei tule ainult ühest asjast, vaid mitme kombinatsioonist. Nende kasutajasõbralik ja sujuv veebileht sisaldab artikleid, videosi ja otseülekaindeid. Nad on ka aktiivsed eri sotsiaalmeedia keskkondades nagu Facebookis ja Instagramis, kus tehakse sündmuste ja artiklite kohta postitusi. Postimehel on ka oma äpp, mida kasutan ise ka kuna enda arust selles vormis on artikleid mugavam lugeda. See aitab eriti nooremaid inimesi artikleid ja uudiseid lugema suunata, arvestades, et tänapäeval kasutavad nooremad inimesed pigem telefone kui arvuteid. 


Kehvem uue meedia kasutaja

Eesti Päevaleht

Eesti Päevaleht on samuti olnud ajalooliselt Eestis mõjukas ajakirjandusväljaanne, kuid tema populaarsus ja nähtavus uues meediakeskkonnas on märkimisväärselt vähenendud. Kuigi Päevaleht liikus veebikeskkonda, piiruds selle digitaalne väljund peamiselt tekstiliste artiklitega ning ei kasutatud laiemalt uue meedia võimalusi, nagu videod.

Lõpuks lõpetas Päevaleht esmalt igapäevase paberil ajalehe ilmumise ning seejärel ka eraldiseisva veebikeskkonna. Päevalehe sisu ja ajakirjandus on nüüd koondatud Delfi alla, mis tähendab, et päevaleht põhimõttelsielt enam ei eksisteeri. Minu arust näitab see, et pelgalt internetti kolimisest ei piisa – kui väljaanne ei suuda uues meedias selgelt eristuda ega kohandada oma sisu ja vormi vastavalt muutuvatele tarbimisharjumustele, võib ta ka digikeskkonnas marginaliseeruda ja lõpuks kaduda.

Kasutatud allikad

https://netgroup.com/success-story/postimees/

https://meedialiit.ee/statistika/

https://www.err.ee/1609899230/delfi-meedia-sulgeb-eesti-paevalehe-kaubamargi


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

1. nädal: Noppeid IT ajaloost

Üks, mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul AWS Iga mõne aasta tagant tuleb IT lahendus, mis muudab seda, kuidas kogu maailm töötab. AWS on üks neist. See oli esimene pilveteenus, mis võimaldas saada suures koguses arvutusvõimsust ja sisaldas rohkelt erinevaid teenuseid. Pilveteenused muutsid ärimaailma igavesti. Selle asemel, et ettevõtted peaksid serveriruume kokku panema, saavad nad nüüd üürida nii palju arvutusvõimsust kui neil vaja on, siis, kui neil seda vaja on. Tänapäeval enamus internetti jookseb pilveteenuste peal ja võin julgelt öelda et 99% inimesi on pilveteenusega mingil kujul kokku puutunud. Üks, mis oli piisavalt totter, et küsida "Mis selle looja peas küll toimus?" Copiloodi Klahv 2024.a Microsoft lõi Copiloodi klahvi, lootes levitada oma AI kasutust ja populaarsust. Tegelikult suutis see vastupidist teha. Enamus inimesi on selle klahvi olemasolust häiritud, kuna see asendas parempoolse CTR klahvi (ise olen ka selle ohver). Kui otsida selle koh...
Lisateave

4 nädal: Info ja võrguühiskond

Jälgimiskapitalism ja digiaedik Eestis Eesti on rahvusvaheliselt tuntud väga arenenud digiriigina. Suur osa riigi teenuseid on internetis kättesaadavad, näiteks tervishoid, haridus, pangandus jne. Need teenused on turvlised ja enamus inimesi usaldavad neid. Riik kasutab tugevat andmekaitse ja autentimissüsteemi, milletõttu ei ole riigi e-teenustes jälgimiskapitalismi. Digiaedik Tänapäeval on andmetekaitse aktuaalne teema üle maailma. Suured ettevõtted koguvad kasutajate andmeid vastu nende tahtmist, kasutades kogutud andmeid reklaamide ja toodete arendamise jaoks. Samuti harjuvad kasutajad ka ühe ettevõtte teenuste ja keskkonnaga,  ning ei taha sealt enam lahkuda. Sellist olukorda kutsutakse digiaedikuks ning sellest on raske välja tulla. Ka Eestis on see probleemiks kuna paljud kasutavad samu rahvusvahelisi platvorme ning nende andmeid kasutatakse reklaamide või mingi muu kasumi jaoks. See võib ka mõjutada seda, et milliseid reklaame ja meediasisu iniemsed näevad, näiteks valimist...
Lisateave