E-ITSPEA Blogi

 Kui küsida, kas tehnoloogia saab olla iseenesest eetiline või ebaeetiline, siis leidub selle kohta eri arvamusi. Mõned arvavad, et tehnoloogial endal võib olla moraalne väärtus, teised, et tehnoloogia on neutraalne ning eetiliseks või ebaeetiliseks muudavad selle inimesed. Mina kaldun pigem teise arvamuse poole.  Tehnoloogia on enamasti ise neutraalne. Selle mõju sõltub sellest, mis eesmärkidel see loodi, kuidas seda kasutatakse ja millsied tagajärjed on selle kasutamisel. Sama tehnoloogiat saab kasutada nii heaks kui ka halvaks, näiteks internet võimaldab inimestel suhelda, õppida ja infot jagada aga samal ajal ka kasutatakse seda valeinfo levitamiseks ja petuskeemide jaoks. See on üks põhjuseid, miks ei saa öelda, et mingi konkreetne tehnoloogia on eetiline või mitte. Piir muutub uduseks siis, kui algselt kasulikku tehnoloogiat hakatakse kasutama teistel eesmärkidel kui algselt oli plaanitud. Hea näide selle kohta on sotsiaalmeedia. Alguses loodi see, et inimesed saaksid om...

Inimfaktor on uks suurimaid, kui mitte kõige suurem turvarisk. Seda põhjustavad mitmed tegurid, kuid lihtsustatult tuleneb see peamiselt inimese tähelepanematusest või teadmatusest. Kuna inimesed ja olud on erinevad, võivad andmeturbe jaoks ohtlikud olukorrad ilmneda mitmel viisil. Suur osa andmeturbega seotud probleeme tuleneb just inimfaktori tõttu. Turvaekspert Mitnicki sõnul sõltub turbe efektiivsus kolmest osast: tehnoloogia, koolitus ja reeglid. Probleem Paljud inimesed ei ole teadlikud kõigist võimalikest ohtudest ning nad ei suuda olla pidevalt tähelepanelikud ja kursis uute ohtudega. Näiteks pärast pikka päeva ei märgata, et e-kirjas olev link on kahtlane või kasutatakse mitmes erinevas keskkonnas sama, või sarnast parooli. Tihti unustatakse ka turvauuendusi teha  ja need lükatakse kuude kaupa edasi. See muudab ründaja töö lihtsamaks, kuna ei ole vaja läbi viia keerulisi tehnilisi rünnakuid, vaid piisab ühe inimese eksimusest, et saada ligipääas süsteemile või ettevõtte an...