15 nädal: Eetilisus

 Kui küsida, kas tehnoloogia saab olla iseenesest eetiline või ebaeetiline, siis leidub selle kohta eri arvamusi. Mõned arvavad, et tehnoloogial endal võib olla moraalne väärtus, teised, et tehnoloogia on neutraalne ning eetiliseks või ebaeetiliseks muudavad selle inimesed. Mina kaldun pigem teise arvamuse poole. 

Tehnoloogia on enamasti ise neutraalne. Selle mõju sõltub sellest, mis eesmärkidel see loodi, kuidas seda kasutatakse ja millsied tagajärjed on selle kasutamisel. Sama tehnoloogiat saab kasutada nii heaks kui ka halvaks, näiteks internet võimaldab inimestel suhelda, õppida ja infot jagada aga samal ajal ka kasutatakse seda valeinfo levitamiseks ja petuskeemide jaoks. See on üks põhjuseid, miks ei saa öelda, et mingi konkreetne tehnoloogia on eetiline või mitte.

Piir muutub uduseks siis, kui algselt kasulikku tehnoloogiat hakatakse kasutama teistel eesmärkidel kui algselt oli plaanitud. Hea näide selle kohta on sotsiaalmeedia. Alguses loodi see, et inimesed saaksid omavahel suhelda ja oma elu sündmusi jagada. Tänapäeval koguvad meedia platvormid kasutajate andmeid ja kasutavad neid reklaamide suunamiseks või lihtsalt müüvad info edasi otse reklaamijatele. Kuigi algne eesmärk ei olnud kahjulik, võivad selle kasutusviisid tuua esile eetilisi probleeme, näiteks privaatsuse vähenemine ja inimeste mõjutamine algoritmide kaudu.


Samas saab ka väita, et osad tehnoloogiad on juba oma eesmärgi tõttu ebaeetilised. Näiteks eri luure- ja jälgimisüsteemid, mida kasutatakse inimeste jälgimise ja nende andmete kogumise jaoks. Minu arust kõige parem näide sellest tänapeäval on Palantir, mille tarkvara kasutatakse suurte andmemahtude analüüsimiseks nii sõjalisteks kui ka riiklikel eesmärkidel. Selline tehnoloogia võib aidata ennetada kuritegevust ja kaitsta riigi julgeolekut, aga võib ka ohustada inimeste privaatsust ning ka riigile liiga palju võimu anda.  See näitab, et mõned tehnoloogiad võivad olla juba oma olemuselt eetiliselt küsitavad. Süsteemid mille eesmärk on massiliselt koguda ja töödelda kodanike andmeid ohustavad privaatsust ning annavad riigile liiga suure kontrolli inimeste üle.


Kokkuvõttes arvan, et tehnoloogia ise ei ole enamasti eetiline või ebaeetiline. Eetiliseks muudavad kasutusviisid, eesmärgid ja tagajärjed ühiskonnale.



Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

1. nädal: Noppeid IT ajaloost

Üks, mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul AWS Iga mõne aasta tagant tuleb IT lahendus, mis muudab seda, kuidas kogu maailm töötab. AWS on üks neist. See oli esimene pilveteenus, mis võimaldas saada suures koguses arvutusvõimsust ja sisaldas rohkelt erinevaid teenuseid. Pilveteenused muutsid ärimaailma igavesti. Selle asemel, et ettevõtted peaksid serveriruume kokku panema, saavad nad nüüd üürida nii palju arvutusvõimsust kui neil vaja on, siis, kui neil seda vaja on. Tänapäeval enamus internetti jookseb pilveteenuste peal ja võin julgelt öelda et 99% inimesi on pilveteenusega mingil kujul kokku puutunud. Üks, mis oli piisavalt totter, et küsida "Mis selle looja peas küll toimus?" Copiloodi Klahv 2024.a Microsoft lõi Copiloodi klahvi, lootes levitada oma AI kasutust ja populaarsust. Tegelikult suutis see vastupidist teha. Enamus inimesi on selle klahvi olemasolust häiritud, kuna see asendas parempoolse CTR klahvi (ise olen ka selle ohver). Kui otsida selle koh...
Lisateave

2. nädal: Interneti eelkäijad

Interneti ajalugu on pikk ja täis eri lahendusi, millest nii mõnigi on muutustele vastupidanud, teised aga ajale alla jäänud. Täna tutvustan SQL-i ja  ALOHANeti , mis on pärit ajast mil internet alles kujunes. Üks mis jäi ajale alla ALOHANet ALOHANet mõeldi Hawaii ülikoolis välja ja oli andmeedastus viis, mis ei ole enam tänapäeval kasutusel aga mille protokollid ja ideed elavad edasi. ALOHANet lahendas ühe suure probleemi, mis oli ülikoolil, et kuidas edastada andmeid eri saarte vahel, ilma et saatja peaks luba küsima, nagu tegemist oli ARPANET-iga.  Süsteem töötas nii, et kui pakett ei jõudnud kindla aja jooksul sihtkohta, siis saadeti saatjale teavitus sellest ja tal oli otsus kas uuesti proovida või mitte. Erinevalt siis ARPANET-ist, võimaldas ALOHANet kõigil andmeid edastada ilma luba küsimata. See mõte mõjutas ka eri tehnoloogiaid nagu Ethernet ja WIFI, mis kasutavad siiani ALOHANeti põhimõtteid. Põhjus miks see lõpuks ajale alla jäi oli kiire tehnoloogia areng. Kuigi id...
Lisateave

4 nädal: Info ja võrguühiskond

Jälgimiskapitalism ja digiaedik Eestis Eesti on rahvusvaheliselt tuntud väga arenenud digiriigina. Suur osa riigi teenuseid on internetis kättesaadavad, näiteks tervishoid, haridus, pangandus jne. Need teenused on turvlised ja enamus inimesi usaldavad neid. Riik kasutab tugevat andmekaitse ja autentimissüsteemi, milletõttu ei ole riigi e-teenustes jälgimiskapitalismi. Digiaedik Tänapäeval on andmetekaitse aktuaalne teema üle maailma. Suured ettevõtted koguvad kasutajate andmeid vastu nende tahtmist, kasutades kogutud andmeid reklaamide ja toodete arendamise jaoks. Samuti harjuvad kasutajad ka ühe ettevõtte teenuste ja keskkonnaga,  ning ei taha sealt enam lahkuda. Sellist olukorda kutsutakse digiaedikuks ning sellest on raske välja tulla. Ka Eestis on see probleemiks kuna paljud kasutavad samu rahvusvahelisi platvorme ning nende andmeid kasutatakse reklaamide või mingi muu kasumi jaoks. See võib ka mõjutada seda, et milliseid reklaame ja meediasisu iniemsed näevad, näiteks valimist...
Lisateave