2. nädal: Interneti eelkäijad

Interneti ajalugu on pikk ja täis eri lahendusi, millest nii mõnigi on muutustele vastupidanud, teised aga ajale alla jäänud. Täna tutvustan SQL-i ja ALOHANeti, mis on pärit ajast mil internet alles kujunes.


Üks mis jäi ajale alla

ALOHANet


ALOHANet mõeldi Hawaii ülikoolis välja ja oli andmeedastus viis, mis ei ole enam tänapäeval kasutusel aga mille protokollid ja ideed elavad edasi. ALOHANet lahendas ühe suure probleemi, mis oli ülikoolil, et kuidas edastada andmeid eri saarte vahel, ilma et saatja peaks luba küsima, nagu tegemist oli ARPANET-iga.  Süsteem töötas nii, et kui pakett ei jõudnud kindla aja jooksul sihtkohta, siis saadeti saatjale teavitus sellest ja tal oli otsus kas uuesti proovida või mitte.

Erinevalt siis ARPANET-ist, võimaldas ALOHANet kõigil andmeid edastada ilma luba küsimata. See mõte mõjutas ka eri tehnoloogiaid nagu Ethernet ja WIFI, mis kasutavad siiani ALOHANeti põhimõtteid. Põhjus miks see lõpuks ajale alla jäi oli kiire tehnoloogia areng. Kuigi ideed olid ALOHANetil head, ei jõudnud need sama kiiresti ajaga kaasa areneda, kui konkurentsil näiteks TCP/IP kuna see polnud efektiivne andmeedastusviis ja turvalisuse tõttu.


Üks mis jäi alles

SQL


SQL on 1970.a  IBM-is poolt loodud programmeerimiskeel andmebaaside haldamise jaoks. Tänapäeval on see eriti tähtis, olles üks töövahenditest andmete kuvamiseks veebilehtedel. Selle universaalsus on võimaldanud ka selle laialdast kasutamist paljude eri andmebaasi süsteemidega, nagu MySQL, mida sie kasutan.

Ise olen saanud töökaaslase käest küsida, kuidas andmetöötlus välja nägi enne SQL loomist. Vastuseks sain, et kogemus oli kohutav võrreldes tänapäevaga. Igal ettevõttel oli oma süsteem loodud andmete halduseks, aga SQL muutis kogu asja standardseks. 

Interneti puhul on SQL väga tähtis, arvestades seda, et veebilehed lähevad aina rohkem dünaamilisemaks. SQL kasutamine koos teiste programmeerimiskeeltega nagu JavaScript, võimaldab andmete kuvamist reaalajas, ilma et kasutaja peaks neid oma arvutisse alla laadima. See võimaldab lehekülgedel näidata suures koguses andmeid kiiresti ja kasutaja päringutele reageerida, muutes kasutaja kogemust sujuvamaks.

Ise tegelen SQL-ga igapäevaselt just dünaamiliste veebilehtede tegemise jaoks ja ei kujutaks ette, kui keeruline kogu see protsess oleks ilma SQL-ta eriti, kui vahest pean ühe päringuga ligi 10-st tabelist andmeid saama. See võimaldab mul teha keerulisi päringuid ja näidata vajalikuid andmeid kiiresti.


Kasutatud allikad:


https://dailytechnewsshow.com/2023/11/09/about-alohanet/

https://technicshistory.com/2019/12/30/inter-networking/

https://medium.com/@lanrejoshua3/an-article-on-the-history-of-sq-37cb8d69cd21

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

1. nädal: Noppeid IT ajaloost

Üks, mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul AWS Iga mõne aasta tagant tuleb IT lahendus, mis muudab seda, kuidas kogu maailm töötab. AWS on üks neist. See oli esimene pilveteenus, mis võimaldas saada suures koguses arvutusvõimsust ja sisaldas rohkelt erinevaid teenuseid. Pilveteenused muutsid ärimaailma igavesti. Selle asemel, et ettevõtted peaksid serveriruume kokku panema, saavad nad nüüd üürida nii palju arvutusvõimsust kui neil vaja on, siis, kui neil seda vaja on. Tänapäeval enamus internetti jookseb pilveteenuste peal ja võin julgelt öelda et 99% inimesi on pilveteenusega mingil kujul kokku puutunud. Üks, mis oli piisavalt totter, et küsida "Mis selle looja peas küll toimus?" Copiloodi Klahv 2024.a Microsoft lõi Copiloodi klahvi, lootes levitada oma AI kasutust ja populaarsust. Tegelikult suutis see vastupidist teha. Enamus inimesi on selle klahvi olemasolust häiritud, kuna see asendas parempoolse CTR klahvi (ise olen ka selle ohver). Kui otsida selle koh...
Lisateave

4 nädal: Info ja võrguühiskond

Jälgimiskapitalism ja digiaedik Eestis Eesti on rahvusvaheliselt tuntud väga arenenud digiriigina. Suur osa riigi teenuseid on internetis kättesaadavad, näiteks tervishoid, haridus, pangandus jne. Need teenused on turvlised ja enamus inimesi usaldavad neid. Riik kasutab tugevat andmekaitse ja autentimissüsteemi, milletõttu ei ole riigi e-teenustes jälgimiskapitalismi. Digiaedik Tänapäeval on andmetekaitse aktuaalne teema üle maailma. Suured ettevõtted koguvad kasutajate andmeid vastu nende tahtmist, kasutades kogutud andmeid reklaamide ja toodete arendamise jaoks. Samuti harjuvad kasutajad ka ühe ettevõtte teenuste ja keskkonnaga,  ning ei taha sealt enam lahkuda. Sellist olukorda kutsutakse digiaedikuks ning sellest on raske välja tulla. Ka Eestis on see probleemiks kuna paljud kasutavad samu rahvusvahelisi platvorme ning nende andmeid kasutatakse reklaamide või mingi muu kasumi jaoks. See võib ka mõjutada seda, et milliseid reklaame ja meediasisu iniemsed näevad, näiteks valimist...
Lisateave

3. nädal: Traditsiooniline ja vana meedia

Traditsioonilise meedia kohanemine ja hääbumine Meediamaailm on pidevas liikumises ja arengus. Kui vanasti domineerisid ajalehed ja ajakirjad, siis maailma muutumisega on meediakanalid pidanud kohanema või hääbuma. Tehnoloogia areng ja interneti levik on sundinud traditsioonilist meediat ümber liikuma veebikeskondadesse ja sotsiaalmeediasse, et säilitada lugejate tähelepanu. Tänases postituses uurin kahte traditsioonilist meedia näidet, üks , mis on meedia maailmas edukalt kohanenud ja teist, mis on ajale maha jäänud. Oskuslik uue meedia kasutaja Postimees Eesti kontekstis on ilmselt parimaid näiteid Postimees, mis on üks vanimaid meediväljendeid Eestis, kuid samas ka tänapäeval väga edukas. Kui algselt ilmusid Positmehe väljaanded ainult paberkandjal, siis tänaseks on neil veebileht, mis on Eesti enim külastatud uudisportaal. Postimehe edukus ei tule ainult ühest asjast, vaid mitme kombinatsioonist. Nende kasutajasõbralik ja sujuv veebileht sisaldab artikleid, videosi ja otseülekainde...
Lisateave