5 nädal: Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest

Interneti kasutus on ajaga muutunud laialt levinuks ning peaaegu igas sihtgrupis leidub inimesi, kes sellega vähemal või suuremal määral kokku puutuvad. Kuigi isiklikult hakkasin interneti sotsiaalse poolega suhteliselt hilja kokku puutuma, kasutan nüüdsels seda igapäevaselt. Internet võimaldab suhelda välismaalastega lihtsamini kui kunagi varem ja selle abil suhtlen inimestega üle maailma (brasiiliast ja saksamaalt). Seetõttu on ka interneti reeglid olulised, kuna enamus vestlustest käivad kirja teel, kus puuduvad selged emotsioonid ja kehakeel (emojis, memes).


Enamus internetisuhtluse reegleid pole kirja pandud, aga siiski suur osa inimesi teavad neid. Aja jooksul välja kujunenud reeglistikku võib kutsuda netikettiks, ehk interneti eetiketiks, mille pani kirja 90-ndates V. Shea. Antud postituses käsitlen 2 tema poolt üles kirjutatud reeglitest, millest üks on minu arust siiani tähtis ja teine, mille tähtsus on aja jooksul märgatavalt vähenenud.


Jaga oma teadmisi


Minu silmis on see kõige tähtsaim interneti reegel ning see on olnud seda juba interneti alguasegadest peale. Interneti peamine eesmärk on minu jaoks info leidmine ja teadmiste vahetamine teiste inimestega. Aastakümnete jooksul on kogunenud foorumitesse, wikidesse ja erinevatele veebliehtedele tohutu hulk teadmisi ning nõuandeid. Näidetena võib välja tuua näiteks erinevad juhised probleemide lahendamiseks, inimeste kogemused ning detailid erinevate teemade kohta.


Teadmiste jagamine on eriti tähtis siis, kui tegeled nišš teemaga. Tihti võib juhtuda, et lahendust otsides leiad aastaid vana postituse sama probleemi kohta ning sellest võib palju abi olla. Isiklikult olen näiteks saanud kasulikku infot wiki postitusest, mis oli tehtud 2008.a, siis kui ise olin alles kolmeaastane. See tõestab seda, kui hästi internetis jagatud teadmised säilivad ja kuidas need võivad tulevikus kellelegi abiks olla. 


Arvestades tänapäeval leviva informatsiooni rohkust võib olla olulise eristamine mitte olulisest keeruline. Seetõttu on hea, kui internetis on keskkonnad, kus tulevad kokku teatud huvigrupid/ kogukonnad, kus inimesed jagavad ühiseid huve, valdkondi või arvamust. See annab võimaluse ideede ja arvamuste üle arutleda ning üksteist ka täiendada/parandada. See omakorda aitab lahendada probleeme ja ka laiendada teadmisi. 


Aita piirata sõimusõdu


Kindlasti on ajale alla jäänud sõimusõdadele vahele astumine. Kui 90nendatel olid kogukonnad väiksed ja inimesed võibolla teadsid üksteist nimepidi, oli konfliktide rahuldamine realistlik. Interneti suuruse ja anonüümsuse tõttu julgevad inimesed tänapäeval olla agressiivsemad ja vaidluse vahele astumisega võid ise sattuda sihtmärgiks. Peamiselt vaieldakse sellepärast, et saada teiselt inimeselt reaktsiooni ja kui sa lihtsalt ei vasta, siis ajaga ka huvi kaob. Minu jaoks number 1 reegel ongi teistele tähelepanu mitte andmine. Tihti lahendavad ka probleeme hoopis lehekülje administraatorid või platvorm ise. 


Kasutatud allikad:


https://coursedesign.colostate.edu/obj/corerulesnet.html



Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

1. nädal: Noppeid IT ajaloost

4 nädal: Info ja võrguühiskond

3. nädal: Traditsiooniline ja vana meedia