E-ITSPEA Blogi

Millist litsentsi valida? Tarkvaraarendus on kõigest üks osa programmi loomisest, teine ja sageli tähtsam osa on see, kuidas toode kasutajateni jõuab. Naatan Nohik peab valima kolme erineva tee vahel, millest igaüks kujundab nii projekti levikut kui ka kasumi teenimis võimalust. EULA - Ärisaladused ja kontroll Ärivaraline litsents  ehk EULA on suunatud peamiselt looja intellektuaalomandi kaitsmisele. Selle mudeli suurim eelis seisneb täielikus kontrollis, kus kasutajale ei müüda mitte tarkvara ennast, vaid piiratud kasutusõigust. See võimaldab luua nõude põhiselt tasulisi mudeleid, hoides lähtekoodi konkurentide eest varjus. Samas tuleb suletusega kaasa ka arenduskoormus, sest vigade parandamine ja uuenduste loomine jääb vaid autori õlgadele. Lisaks võivad kasutajad peljata kõrget hinda või sõltuvust ühest toote pakkujast nagu on Adobe toodete puhul. EULA on õige valik siis, kui peamine eesmärk on teenida tulu kommerts tootelt või tarkvara sisaldab ärisaladust. GNU GPL - Vabadus Ku...

Tänapäeva ühiskonnas on intelektuaalne vara muutunud sageli olulisemaks kui füüsiline vara, kuid kõik selle kaitsmise viisid ei ole ajaga hästi kohanenud. WIPO raamistikus on mudeleid, mis toetavad paindlikku ja õiglast kastutust aga ka selliseid, mis kipuvad soosima suur ettevõtteid. Tänases postituses võrdlen litsentse ja autoriõigust ning selgitan, miks üks neist ei ole ajaga kohanenud ja teine on.  Autoriõigued Autoriõigust peaks muutma. Algselt oli see mõeldud loojale endale, et oma intellektuaalset vara kaitsta. Tänapäeval on aga asi muutunud selliselt, et seda kasutavad peamiselt suured firmad, et kasumit teenida. Seejuures jäävad aga väiksed loojad ja autorid nõrgemasse positsiooni, kuna need samad suurettevõtted aitavad levitada autori loomingut, võttes osa saadavast kasumist endale. Lisaks kehtivad ka autori õigused väga kaua, enamasti autori eluaja ja veel ligikaudu 70.a pärast tema surma. Teosed püsivad pikalt suletuna ega jõua vabakasutuse alla. See on omakorda oluline...

Interneti kasutus on ajaga muutunud laialt levinuks ning peaaegu igas sihtgrupis leidub inimesi, kes sellega vähemal või suuremal määral kokku puutuvad. Kuigi isiklikult hakkasin interneti sotsiaalse poolega suhteliselt hilja kokku puutuma, kasutan nüüdsels seda igapäevaselt. Internet võimaldab suhelda välismaalastega lihtsamini kui kunagi varem ja selle abil suhtlen inimestega üle maailma (brasiiliast ja saksamaalt). Seetõttu on ka interneti reeglid olulised, kuna enamus vestlustest käivad kirja teel, kus puuduvad selged emotsioonid ja kehakeel (emojis, memes). Enamus internetisuhtluse reegleid pole kirja pandud, aga siiski suur osa inimesi teavad neid. Aja jooksul välja kujunenud reeglistikku võib kutsuda netikettiks, ehk interneti eetiketiks, mille pani kirja 90-ndates V. Shea. Antud postituses käsitlen 2 tema poolt üles kirjutatud reeglitest, millest üks on minu arust siiani tähtis ja teine, mille tähtsus on aja jooksul märgatavalt vähenenud. Jaga oma teadmisi Minu silmis on see kõ...

Jälgimiskapitalism ja digiaedik Eestis Eesti on rahvusvaheliselt tuntud väga arenenud digiriigina. Suur osa riigi teenuseid on internetis kättesaadavad, näiteks tervishoid, haridus, pangandus jne. Need teenused on turvlised ja enamus inimesi usaldavad neid. Riik kasutab tugevat andmekaitse ja autentimissüsteemi, milletõttu ei ole riigi e-teenustes jälgimiskapitalismi. Digiaedik Tänapäeval on andmetekaitse aktuaalne teema üle maailma. Suured ettevõtted koguvad kasutajate andmeid vastu nende tahtmist, kasutades kogutud andmeid reklaamide ja toodete arendamise jaoks. Samuti harjuvad kasutajad ka ühe ettevõtte teenuste ja keskkonnaga,  ning ei taha sealt enam lahkuda. Sellist olukorda kutsutakse digiaedikuks ning sellest on raske välja tulla. Ka Eestis on see probleemiks kuna paljud kasutavad samu rahvusvahelisi platvorme ning nende andmeid kasutatakse reklaamide või mingi muu kasumi jaoks. See võib ka mõjutada seda, et milliseid reklaame ja meediasisu iniemsed näevad, näiteks valimist...